"Nuudsest nimetame selle Viewpointi "Proposal Pointiks," utleb Victor, kui me sel 18.veebruari parastlounal linnast valja soites tuttavale teele keerame.
Meil on plaan see moni tund, mis paevavalgust jarele on jaanud, magedes uidata, ehk nagu Victor utleb - vaike jalutuskaik teha.
Kaanuline, kuristike servi palistav tee: sudame teeb soojaks aratundmisroom, kui adun, et me soidame samasse kohta, kus Victor jaanuari lopul mu katt palus.
Paike ei ole enam pooles taevas, kui kohale jouame. Videviku saabumiseni pole enam palju jaanud. Victor viitab eemal korguva kunka (just kunkana see eemalt paistab), et jalutaks oige selle tippu, tema ei maletavat seal tipus varem kainud olevat. McCall Point Trail - oli see 3 voi 3.5 miili, enam ei maleta, kuid Victor on kindel, et rohkem kui 45 minutit meil selle jalutuskaigu peale ei kulu.
Minul on vaja enne rajale asumist pilte teha - meie Proposal Pointist iga nurga alt, kuni avastan esimese kevadlille - lillaka - roosa kellukeselaadse. Selle kaamerassepuudmine votab natuke aega, mille peale Victor arvab, et kui ma igast kivist pilti tahan teha, kulub meil plaanitud 45 minuti asemel 5 tundi kunka tippu joudmiseni.
Samas on ta kannatlikkus ise ja ootab, kuni mina lopuks kaamera kotti pakin ja valmis olen rajale asuma. Vaatan eemal korguva kunka poole ja olen kindel, et teen kaotatud aja kiiresti tasa - 45 minutiga kaime seal kindlasti ara. Ise motlen, et mis see ara ei ole ...
Tunnen end rajale asudes ehtsa professionaalina, kes kerge kitsekonnakuga ule kivide ja mataste kalpsab. Ja motlen veel, et kui Victor naeb, kui hea matkaja ma olen, on ta kindlasti ullatunud ja tahab mind jargmine kord Grand Canjonisse kindlasti kaasa votta.
Rada on kaaruline - vookleb kord kuristike aari mooda, siis labi puudetuka sisemaale, siis jalle kuristiku aarele...Tasapisi, petlikult tasapisi muutub rada raskemaks, ma ei jutusta enam, sest olen ametis hingamise rutmis hoidmisega. Maapind muutub millegiparast marjemaks ja mudasemaks ja ma ei suuda seda enda jaoks lahti seletada - loogiliselt peaks ju korgemal kuivem olema. Sest mina usun ikka veel, et mingite reeglite jargi peaks vesi allapoole langema.
Voi oleme meie just praegu selle vee alllapoole langemise momendil siin?
Tousud on jarsemad ja mudasemad ja mul on tegemist, et oma natuke vasima hakkavaid jalgu ses pidevas tousus labi muda libisemast hoida.
Enam ei ole vahva. No mitte nii vahva....
No comments:
Post a Comment